Me tarbime vett iga päev - joomiseks, pesemiseks, kastmiseks ja järgmisel kuul peame tarbitud ressursi eest tasuma kas otse vee-ettevõttele või korteriühistule, kes vahendab meie makset vee-ettevõttele. Tarbitud vee hulka aitab mõõta veearvesti. Reeglina on korteris arvesti külmale veele, kuid kui majal on ka tsentraalne soe vesi, siis on eraldi arvesti ka sellele. 

Veearvestid võib esialgu jagadagi kaheks - külmale veele ja soojale veele. Külma vee arvestid on reeglina tähistatud sinisega, sooja vee omad punasega. Kindlasti ei tohiks kasutada külma vee arvestit sooja vee mõõtmiseks, sest kuum vesi võib kahjustada arvestit, mistõttu kuvatav veemõõdukogus ei ole korrektne. Sooja vee arvesti on tootmisel on kasutatud kõrgemale temperatuurile vastupidavaid materjale, mistõttu on need arvestid ka pisut kallimad. 

Tööpõhimõttelt võib veearvestid suures plaanis jagada kolme rühma -  mehaanilised, elektromagnetilised ja ultraheli arvestid. Mehaanilised veearvestid saavad infot vee liikumisest ja ei vaja toimimiseks täiendavat lisa toiteallikat. Piltlikult öeldes on arvestis sees tiivik, mida voolav vesi ringi ajab. Mehaanilised arvestid reeglina odavamad, samas on nad ebatäpsemad. Korterisse sobiv mehaaniline mõõtur maksab orienteeruvalt 15 - 20 eurot. 

Nagu nimigi ütleb, siis elektromagnetiline veearvesti kasutab mõõtmiseks elektromagnetvälja, mis tekitatakse püsimagneti ja nõrga elektrivoolu koostoimel. Mõõturid on oluliselt täpsemad kui mehaanilised. Mõõtureid saab varustada raadiomooduliga, mille abil toimub suhtlus keskjaamaga ja mille abil saab lugeda mõõturist erinevaid andmeid (veekulu, tagasivool, võimalikud lekked jms). Mõõturi toimimiseks on vajalik väike sisseehitatud aku või patarei, mille kestvus on 12- 15 aastat. 

Ultraheli arvestite tööpõhimõte seisneb helilainete (ultraheli) levimiskiiruse mõõtmisel vees. Heli levib vees teatud kiirusega ja arvesti arvutab mööduva vee kiiruse põhjal selle vooluhulga ja koguse. Ultraheli andurid on väga täpsed, ja võrreldes mehaaniliste arvestitega, vähem tundlikud vee puhtuse osas. Samuti ei mõjuta nende täpsust paigaldusasend. Ka ultraheli arvestid vajavad toimimiseks lisatoidet. Sisseehitatud aku kestab üle 10 aasta, kuid on ka arvesteid, mis saab ühendada püsitoitega. Ka ultraheli arvestid on kaugloetavad. Nende arvestite miinuseks on suhteliselt kõrge hind.

Võib tunduda, et kui odav arvesti mõõdab vee koguse ära, siis nagu üks reklaamgi ütleb - milleks maksta rohkem? Veearvestid ja nende vahetamine kuulub korteriühistu pädevusse,  mistõttu  sõltuvalt korteriühistust peabki kalkuleerima, millist tüüpi arvesteid tuleks kasutada. Kui maja veearvesti ja korteriomanike poolt teatatavate koguste vahe hakkab kasvama, tuleb leida probleemile lahendus. Veearvesti on samasugune keskkonnatehnika osa nagu sulgurventiil, segisti või teekann ja ka talle mõjuvad vee füüsikalised ja keemilised omadused, mida vaatlesime artiklis Vesi ja tehnosüsteemid. Seega tuleb ka neid teatud regulaarsusega vahetada ning nt 10-12a intervall on selleks mõistlik aeg. Selleks tuleb koostada pikaajaline majanduskava ja näha ette kindel summa, mida kogutakse. 

Kokkuvõtteks saime teada, et oluline on kasutada külma ja sooja vee koguse mõõtmiseks vastavat mõõturit. Toimimispõhimõtte alusel on kolme liiki arvesteid - mehaanilised, elektromagnetilised ja ultraheli arvestid. Neil kõigil on oma eelised ja puudused. Samuti tuleb meeles pidada, et miski pole igavene ja veearvesteid tuleb teatud regulaarsusega välja vahetada.

Millised on ühe või teise veearvesti eelised korteriomaniku ja korteriühistu juhatuse jaoks, vaatame juba järgmises artiklis. 
 

Vesi on maakeral üks levinumaid aineid, ühtlasi on ta looduses üks universaalseimaid lahusteid. Sõltuvalt temperatuurist võib ta olla nii gaasilises, vedelas või tahkes olekus. Vesi on ühtlasi meie elutegevuse jaoks hädavajalik vedelik. Lähtuvalt vee imepärastes omadustest võib vesi olla nii meie sõber kui vaenlane. Seetõttu on oluline teada, kuidas vee füüsikalised ja keemilised omadused mõjutavad meie igapäevaelu.  

Elamukinnisvara üks kinnisvara vorm ja korteriühistud üks selle osa. Hoone planeeritud  kasutusea tagamiseks tuleb sooritada teatud intervalliga hooldustegevusi, mis hõlmavad kandekonstruktsioone ja erinevaid tehnosüsteeme. Teiselt poolt tuleb tegeleda administratiivsete tegevustega (nt infovahetus korteriomanikega ja hooldusettevõtetega), mille osakaal ajas üha kasvab. Järjest keerukamaks muutuvad materjalid ja seadmed esitavad korteriühistu juhile järjest suuremaid nõudmisi, et langetada pädevaid otsuseid. Valed töövõtted või näiline kokkuhoid hooldustegevustelt või hooldusvahenditelt võib kaasa tuua märkimisväärse majandusliku kahju. Suures plaanis on juhatusel neli valikut. 

Kevad on käes ja algavad üldkoosolekud. Vastavalt Korteriomandi- ja korteriühistuseadusele peab juhatus esitama üldkoosolekule kinnitamiseks majanduskava, mis peab sisaldama kavandatavaid toiminguid, plaanitavaid tulusid ja kulusid ja milline on nende kohustuste jaotus korteriomanike vahel. Lisaks peab olema lisatud reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus. Sõltuvalt põhikirjast või korteriomanike kokkuleppest kajastatakse majanduskavas ka tegelikust tarbimisest sõltuvad kulud (nn kommunaalmaksed). Kuid kas siin on korteriühistu jaoks peidus sisuline väärtus?