Vesi võib olla kondensaat aknal või seinakonstruktsioonis, soojuskandja radiaatorites või tilkuda sisse katusest, olla libeduse põhjustaja maja ees või jääpurikas räästas. Vastavalt olukorrale ja  eesmärgile tuleb leida sobivad meetmed ja rakendada tegevused. Täna vaatleme vett tarbevee kontekstis ja tema mõju meie igapäevasele keskkonnatehnikale.

Reeglina jõuab vesi meieni läbi erinevate tehnosüsteemide - pumbad, torustikud ja lõpuks segisti. Kui avame köögis-vannitoas kraani, voolab sealt välja kindlate omadustega vesi, mis peab vastama tarbeveele esitatud nõuetele. Sõltuvalt piirkonnast, sisaldab vesi erinevas hulgas lahustunud ühendeid - raua, kaltsiumi, magneesiumi, fluoriidi jt osakesi. Just need osakesed mängivad olulist rolli, kui kaua töötavad meie kodumasinad, segistid ja kraanid, sulgurventiilid ning torustik.

Kõik, kes on keetnud vett, teavad, et õige varsti sadestub poti või veekannu pinnale valkjas kiht - katlakivi. Ehk temperatuuril 53-55 kraadi juures hakkavad kaltsiumi ja magneesiumiühendid veest välja sadestuma moodustades esemete seinale lõpuks tugeva kooriku. Sama juhtub ka torudes ja segistites. Kui veekannust saame katlakivi äädika või sidrunhappe abil lahustada, siis paraku torudest ja segistitest, sulgurventiilidest me seda reeglina kätte ei saa. 

Esimesed märgid, et midagi on valesti, on järjest raskemini liikuv segistikang, valkjas-kollakas sade segisti tila juures ja eelkõige kangi serva ümbruses. Kvaliteetsemad segistid kestavad tavaliselt kauem, kuid igavesed pole nemadki. Hoolega peab silma peal hoidma korteri sulgurventiilidel ehk rahvakeeli kraanidel, mis sulgevad korterisse tuleva veeühenduse. Need peavad toimima, kui korteris hakkab lekkima mõni toru või survevoolik. Viimased on tundlikud nii trassi survekõikumistele kui ka katlakivi osas. Katlakivi ladestub kummivooliku seinale, mistõttu toru muutub ajapikku jäigaks. Kui survevoolikut mõne aja pärast liigutada, võib jäik katlakivi lõikuda pehmesse voolikusse ja tekib leke. Kaasnev kahju ja ebamugavus võib olla väga suur, sest tavaliselt juhtuvad sellised õnnetused enne nädalavahetust või öösel.

Lõpetuseks 7 nõuannet, kuidas muuta enda elu turvalisemaks:

1. Eelista kvaliteetseid sulgurventiile, mida saad spetsialiseerunud sanitaartehnika poodidest. Mõned kulutatud lisaeurod hoiavad hiljem kokku palju närvikulu ja sadu eurosid.
2. Liiguta (ava ja sulge) sulgurventiile regulaarselt iga paari kuu tagant. Nii ei saa sade püsivalt kinnituda sulguri kuuli osale ja vesi on suletav ka hädaolukorras. Lisaks saad ülevaate sulguri olukorrast. Kui sulgurventiil liigub juba raskelt lepi lähitulevikku sanitaartehniku visiit.
3. Vaheta segisteid keskmiselt umbes 4 - 5a järel. Segisti võib veel töötada, kuid lekke oht muutub juba suureks. Eelista kvaliteettootjate segisteid. Alates 40-50 eurost saab juba mõistliku segisti.
4. Hoia silm peal torudel. Kui märkad torude liitekohtades valkjat sadet, vasktorudel sinakat-rohekat sadet, siis tea, et avarii oht ei ole kaugel ja kutsu torumees, kes olukorra üle vaatab. 
5. Võimalusel kasuta jäiku toruühendusi, sh WC-potil. Kui pead kasutama painduvat survevoolikut, siis eelista kvaliteetsemaid ja pisut kallimaid. Müüjad oskavad reeglina soovitada, millise tootja oma on parem. Hinnavahe võib vahel olla sentides. Mõistlik oleks ka survevoolikuid teatud aja tagant välja vahetada. 
6. Kui lähed pikemaks ajaks kodunt ära, sulge korterisse tuleva vee sulgurventiilid (kraanid). Nii vähendad võimalust, et tagasi tulles ootavad sind märg korter ja pahased naabrid.
7. Jäta kindlasti oma kõige värskem telefoninumber ja e-posti aadress ühistu juhatusele. Nii on võimalik õnnetuse korral sinuga kiiresti ühendust võtta.   

Lisaks mõned pildid. Kui mõni neist tuleb tuttav ette, tuleks lähipäevil vestelda tuttava sanitaartehnikuga.