• täisteenuse mudel;
• haldustöövõtja mudel;
• halduskonsultandi mudel;
• isehaldamise mudel.

Haldustöövõtja mudeli korral annab omanik kinnisvara korraldamise vastutuse üle haldusfirmale, kuid korrashoiu eesmärgid ja eelarve määrab omanik. Haldaja ülesandeks on peamiselt korrashoiukava välja töötamine, kooskõlastamine omanikuga, lepingute ettevalmistamine töid teostavate partneritega ja tööde korraldamine. Väiksem on haldaja vastutus, samuti tasustatakse ainult osutatud haldusteenust.

Halduskonsultandi mudeli korral konsulteerib omanik regulaarselt valdkonna spetsialistidega ja koostab nendega koostöös halduskava. Kavast lähtuvalt korraldab omanik ise kinnisvara korrashoiutegevust. Antud lahendust kasutatakse pigem harva ja eelistatakse pigem teisi juhtimismudeleid. 

Isehaldamise mudeli korral korraldab kinnisvara omanik või korteriühistu juhatus enamus kinnisvara hooldustegevusi ise. Eranditeks on reeglina kommunaalteenused (vesi, kanalisatsioon, elekter, sideteenused). Tavaliselt rakendatakse sellist mudelit ühepereelamute puhul. Korteriühistu puhul kooskõlastab valitud juhatus tegevused teiste korteriomanikega, esitades neile sellekohase majanduskava. Nagu eelnevalt mainitud annab see ühelt poolt võimaluse kulusid kokku hoida, kuid teisalt paneb see juhatusele suure vastutuse, sest oluline on olla tark tellija.

Ühistupartner pakub nii täisteenuse, haldustöövõtja kui halduskonsultandi mudelit ehk lahenduse leiavad need korteriomanikud, kes tahavad vahel nõu küsida, kui need, kes tahavad nautida mugavust ja tunda, et nende kinnisvara on heades kätes.