Majanduskava - kellele ja milleks
Kevad on käes ja algavad üldkoosolekud. Vastavalt Korteriomandi- ja korteriühistuseadusele peab juhatus esitama üldkoosolekule kinnitamiseks majanduskava, mis peab sisaldama kavandatavaid toiminguid, plaanitavaid tulusid ja kulusid ja milline on nende kohustuste jaotus korteriomanike vahel. Lisaks peab olema lisatud reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus. Sõltuvalt põhikirjast või korteriomanike kokkuleppest kajastatakse majanduskavas ka tegelikust tarbimisest sõltuvad kulud (nn kommunaalmaksed). Kuid kas siin on korteriühistu jaoks peidus sisuline väärtus?
Vastus on - jah, on küll. Seadusandja mõte on olnud, et korteriühistu juhatus kaardistab kas iseseisvalt või väliste spetsialistide abiga maja tehnosüsteemide olukorra, võtab vajalike tööde kohta hinnapakkumised ja paneb kokku aasta kulude-tulude koondi ehk eelarve.
Majanduskava ongi tegelikult korteriühistu eelarve, mis kajastab reeglina ühe aasta haldus- ja hooldustegevusi ning nende maksumust, kuidas need kulud jaotuvad aasta sees ning korteriomandite vahel. Teiselt poolt peab juhatus plaanima vastukaaluks kuludele ka tulude poole ehk kui palju korteriomanikud peavad maksma oma korteriomandi eest. Reeglina kujunevad korteriühistu tulud korteriomanike regulaarsetest maksetest ning kulud jaotatakse korteriomandi 1 m2 kohta.
Juhatusel on mõistlik koostada ka 5 aasta majanduskava, sest mõned investeeringud on väga suured - nt maja soojustamine, katuse vahetamine vms töö, mistõttu oleks vaja välja selgitada nende investeeringute orienteeruvad maksumused ja hakata varakult suurendama remondifondi makset. Loomulikult on võimalik investeeringuid rahastada ka laenurahaga, kuid siinjuures tuleb väga hoolikalt kalkuleerida, kui suur on intressikulu, inflatsiooni ja investeeringust saadavat kasu.
Majanduskava plaanimisel peab hoolikalt jälgima ka reservrondi olemasolu, st Korteriomandi- ja korteriühistuseadusele peab korteriühistul olema keskmiselt 1 kuu rahavaru, et tasuda korteriühistule esitatavaid arveid. Kui juhatus näeb, et olemasoleva reservist ei piisa, peab juhatus esimesele võimalusel kutsuma kokku üldkoosoleku selle reservfondi suurendamiseks.
Kui tunned, et vajad majanduskava koostamisel abi, leida sobivaid hinnapakkumisi, teha pikaajalisi prognoosarvutusi, siis jäta meile teade. Usun, et leiame olukorrale sobiva lahenduse. Vaata ka meie näidismajanduskava - ehk saad sealt mõne hea mõtte!
Majanduskava ongi tegelikult korteriühistu eelarve, mis kajastab reeglina ühe aasta haldus- ja hooldustegevusi ning nende maksumust, kuidas need kulud jaotuvad aasta sees ning korteriomandite vahel. Teiselt poolt peab juhatus plaanima vastukaaluks kuludele ka tulude poole ehk kui palju korteriomanikud peavad maksma oma korteriomandi eest. Reeglina kujunevad korteriühistu tulud korteriomanike regulaarsetest maksetest ning kulud jaotatakse korteriomandi 1 m2 kohta.
Juhatusel on mõistlik koostada ka 5 aasta majanduskava, sest mõned investeeringud on väga suured - nt maja soojustamine, katuse vahetamine vms töö, mistõttu oleks vaja välja selgitada nende investeeringute orienteeruvad maksumused ja hakata varakult suurendama remondifondi makset. Loomulikult on võimalik investeeringuid rahastada ka laenurahaga, kuid siinjuures tuleb väga hoolikalt kalkuleerida, kui suur on intressikulu, inflatsiooni ja investeeringust saadavat kasu.
Majanduskava plaanimisel peab hoolikalt jälgima ka reservrondi olemasolu, st Korteriomandi- ja korteriühistuseadusele peab korteriühistul olema keskmiselt 1 kuu rahavaru, et tasuda korteriühistule esitatavaid arveid. Kui juhatus näeb, et olemasoleva reservist ei piisa, peab juhatus esimesele võimalusel kutsuma kokku üldkoosoleku selle reservfondi suurendamiseks.
Kui tunned, et vajad majanduskava koostamisel abi, leida sobivaid hinnapakkumisi, teha pikaajalisi prognoosarvutusi, siis jäta meile teade. Usun, et leiame olukorrale sobiva lahenduse. Vaata ka meie näidismajanduskava - ehk saad sealt mõne hea mõtte!